I etapp: Idee
Rulapargi, rulaplatsi planeerimise protsess algab nagu iga teinegi projekt kellegi initsiatiivist, on selleks siis kohalikud harrastajad, mõni tubli inimene, organisatsioon või keegi omavalitsusest, kes näeb ja tunnetab vajadust ehitada noortele koht aktiivseks ajaviitmiseks. Tavaliselt uuritakse ka kus ja kuidas on varasemalt sarnaseid projekte läbi viidud ja kes on need realiseerinud. Siin tahamegi meie nüüd pisut klassikalisi arusaamu muuta! Miks? Sellest saab lugeda siit samast ülevalt klikates lehele “miks betoon?”, olles aastaid ise rulaplatse ehitanud, on kogunenud teatav kogemustepagas ja ka arusaam, et meie kliimasse puitlahendus lihtsalt ei sobi!
II etapp: Vajaduste kaardistamine
Järgmiseks sammuks on kaardistada vajadus ja potensiaal. Kui palju on harrastajaid? Kui palju võiks olla harrastajaid, kui oleks koht, kus tegevust harrastada? Millised on harrastajate vajadused, milliste aladega ja millises mahus tegeletakse? Vajaduste hindmisel saame olla abiks meie – suurema vaevata oskame hinnata planeeritava pargi suurust ja suunitlust.
Selles etapis projektide jaoks oleme hetkel välja töötanud mõned tüüplahendused, mis on piisav, et teha algust ja asuda otsima võimalikku rahastust. Tüüpprojekte saab kasutada, kui alust uue eeskiisprojekti koostamisel, mille järgi on hea planeerida ehitatava pargi suurust ja eelarvet.
III etapp: Disain
On palju aspekte, millega peab arvestama, oskama hinnata reaalset vajadust, järgima ette antud Euroopa standardeid ja turvalisusnõudeid, mõistma olemasolevaid eelarve vahendeid ja, kuidas neid kõige otstarbekamalt kasutada. Tuleb aru saada, et tegemist ei ole lihtsa avaliku ruumi disainiga ja ka alaga pikalt tegelenud harrastjad ei pruugi alati kõige paremat nõu osata anda. Vanemad ja kogenumad sõitjad ei oska sageli näha noorematele alles alustavatele huvilistele sobivate obstaaklite vajadust või, kuidas kombineerida lihtsamaid ja keerulisemaid detaile nii, et tulemus oleks ühtviisi huvitav kõigile.
Omast kogemusest teame öelda, et mida varem on kaasatud keegi(meie), kes on spetsialiseerunud selliste rajatiste disainimisele ja projekteerimisele, seda valutumalt ja kiiremini kulgeb planeerimine ja parem saab ka lõpptulemus.
Linna või omavalituse eesmärk peab olema pakkuda midagi võimalikult laiale sihtrühmale, soodustada ja julgustada nooremaid turvalises keskkonnas aktiivse harrastusega tegelema.
IV etapp: Projekteerimine
Ekstreemspordi rajatise projekt koostatakse kooskõlastatud eskiisprojekti alusel ja see peab vastama väljastatud projekteerimistingimustele. Ehitusprojekti koostamisel juhindutakse ehituse ja projekteerimise valdkonda reguleerivatest Eesti Vabariigi ja kohaliku omavalitsuse õigusaktidest, standarditest(EVS-EN 14974:2006+A1:2010 Facilities for users of roller sports equipment – Safety requirements and test methods), tehnilistest normidest ja kehtivatest kvaliteedinõuetest. Peale valmimist peab projekt saama kõik vajalikud kooskõlastused.
Meie ettevõttel on väljakujunenud pikaajaline koostöö OÜ Pekko Projektiga, kes on koostanud kõik meie viimased tööprojektid. Juba üksnes nende projektide arvelt saab pidada neid kõige kogenumateks rulapargi projekteerijateks Eestis.
V etapp: Eelarve ja rahastamine
Rulapark peaks olema planeeritud nii, et see vastab olemasolevatele võimalustele ja jääb taodeldavate toetuste piiresse. Objekti rahastamiseks on mitmeid võimalusi, siiani on meie läbiviidud projektid valminud, kas EAS-i või mõne PRIA meetme toel. Meie saame omaltpoolt kaas aidata nii nõu kui ka korrektselt vormistadud paberimajandusega.
VI etapp: Hanke koostamine ja ehitaja leidmine
Hanke koostamisel tuleb järgida vabariigi valituse poolt kehtestatud nõudeid!
Hea tulemuse saavutamiseks on oluline koostada võimalikult detailne hanke dokumentatsioon, mille aluseks on nõuetele vastav projektdokumentatsioon. Lisades peab olema ära toodud võimalikult detailne tööde kirjeldused, mahud, materjalid ja viimistluse kvaliteet. Hästi koostatud hanke puhul on pakkumised üheselt võrreldavad ja välistab vaidlused tööde teostamise käigus. Kuna tegemist väga spetsiifilise rajatise ehitamisega siis peab olema nõutud ka eelnev sarnaste projektide läbiviimise kogemus.
VII etapp: Ehitamine ja ehitusjärelvalve
Oluline on leida usaldusväärne ja pädev järelvalve, vältimaks hilisemaid probleeme. Betoonist ehitamisel ei ole eksimisruumi. Hiljem millegi parandamine või ümbertegemine on keeruline ja kulukas, seega on tähtis veenuda, et töövõtja on teadlik ja omab kogemust selliste objektide ehitamisel.
Ehitus nagu ka kogu projekt on omakorda jaotatud etappideks. Alati enne järgmise tööetapi alustamist tuleb veenduda, et kõik töö tulemust mõjutavad tegurid ja tingimused on sellised, et tööd saab teha vastavalt dokumentidele ja nendes antud juhistele. Töövõtja on kohustatud kasutama kvalifitseeritud tööjõudu ja kui peatöövõtja kasutab töö tegemisel alltöövõtjaid, tuleb need esitada tellijale heakskiitmiseks.
Ehitusprojektide muutmine – muudatuste osas tuleb kokku leppida Tellija, omanikujärelvalvega ning projekteerijaga!
VIII etapp: Objekti üleandmine, kasutamine ja edasine hooldus
Enne töö üleandmist tuleb töövõtutsoon puhastada nii, et see oleks üleandmise hetkel täielikult töökorras ja ümbrus korrastatud. Koristatakse ka need töövõtutsoonist välja jäävad osad, kus ehitustöö on tekitanud puhastamise vajaduse.
Kogu üleandmiseks- vastuvõtmiseks vajaliku dokumentatsiooni koostab töövõtja ja selle kinnitab nii järelvalve kui ka tellija esindaja.
Atraktsioonide kasutamise ja hooldamise kohta koostatakse hooldusjuhend!
Rulapargi kasutamine võib alata!
